A2 taseme  tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õppekava.

 

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Rebaste keeltekool OÜ, Rebaste keeltekool

 

2. Õppekava nimetus:

A2-taseme  tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õppekava.

3. Õppekavarühma nimetus: Keeleõpe

4.Koolituse kogumaht: 200 akadeemilist tundi, millest 150 akadeemilist tundi on kontaktõpet + 50 tundi iseseisvat tööd.

5. Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm: 

Sihtrühm on täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 taseme eesti keele kursuse ja soovivad jätkata eesti keele õpingutega. 

Õpingute alustamise tingimuseks on A1-taseme keelekursuse lõpetamine viimase kahe aasta jooksul.

Vastuvõtt toimub  registreerimistaotluste alusel. Kursustele võetakse vastu soovijad, kes on esitanud kirjaliku registreerimistaotluse. 

6. Õppekava koostamise alus: 

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine  

Võõrkeeled- ja kultuurid. Euroopa nõukogu keeleoskustasemete süsteem. 

A2-tase – M. Ilves „Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus“, HTM ja Eesti Keele  Sihtasutus 2008, lk 53-64. 

 

7. Õppe eesmärk:

 

Omandada keeleoskuse tase A2, mis võimaldab toime tulla igapäevastes korduvates suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel.

 

8. Õppesisu teemavaldkondade kaupa:

 

1. Tutvumine ja pere. 

Isikuandmed ja dokumendid. Tervitused, tutvumine ja tutvustamine. Tähestiku kordamine, eesti keele hääldus, eesti nimed, ankeediandmed, küsisõnad.

2. Kodumaa, rahvused, keeled. 

Päritolu ja kodumaa kirjeldamine. Eesti ja teised riigid. Rahvused ja keeled.  Eesti geograafia, suuremad linnad, saared jne. Kaardilt info leidmine. Tee juhatamine linnas.

3. Haridus, elukutse, töö. 

Õpingud, elukutse valik. Erialad ja ametid. Erialasõnavara. Tööpakkumiskuulutused,  tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. CV kirjutamine. 

4. Teenindus ja kaubandus. 

Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne. Suhtlemine teenindusasutustes. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta. Juhendite, reklaamide põhisisu mõistmine. 

5. Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus. 

Hobid. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert ja muud kultuuriüritused. Sport.  Pühad ja tähtpäevad. Peretraditsioonid. Faktiinfo mõistmine ja kasutamine. Kutse.

6. Söök ja jook. 

Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine,  tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja suhtlemine. 

7. Ilm ja loodus. 

Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine. Aastaajad. Linnud, loomad, taimed. 

8. Reisimine, transport, puhkus.

Ühistransport, reisi planeerimine, pileti ostmine. Tee küsimine ja juhatamine. Majutusasutused, toa broneerimine. Vaatamisväärsused. Postkaardi kirjutamine. Reisikirjeldus. 

9. Kodu ja olme. 

Kodukirjeldus. Mööbel. Kodutehnika. Kodutööd. Remont ja probleemid. Külaliste kutsumine. 

10. Keha, tervis ja tervishoid. Riided. 

Kehaosad. Enesetunne ja kaebused. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Apteegis. Riietusesemed. Suhtlus riidepoes.

11. Minu päev ja aeg. 

Päeva kirjeldus. Tegevused. Ajamõisted ja kokkulepped. 

 

Eesti keele grammatika alaosad:

1) Käänete kordamine 

2) Lihtmineviku kordamine, moodustamine

3) ainsus ja mitmus, ühildumine omadussõnaga 

4) Arvsõnade kordamine, mitu-mitme-mitut.

5) Järgarvsõnad ja nende käänamine

6) MA ja -DA infinitiiv; lihtminevik, lihtmineviku moodustamine (A1-taseme teemade kordamine)

5) Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad 

6)  Isikuline asesõna. Põhivormid 

7) Tegusõna. Pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis 

8) Muutumatud sõnad. Sidesõnad ja määrsõnad 

 9) Küsisõnad 

10) Tagasõnad, eessõnad

11) Omadussõnade keskvõrre ja ülivõrre, moodustamine

12) Lõpetamata ja lõpetatud tegevus.Täisminevik

13) Lihtmineviku kordamine, täisminevik ja lihtminevik, lihtmineviku ja täismineviku võrdlus

14) -tud ja -dud kesksõnad (tutvumine teemaga)

15) Umbisikuline tegumood (tutvumine teemaga)

 

9. Õppeprotsess ja – meetodid: 

Õppeprotsess: Auditoorne ja iseseisev. Tegemist on õppega, mis toimub 2-3 korda nädalas. Õppija iseseisev töö toimub auditoorsete tundide vahelisel ajal. 

Auditoorne õpe: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, kahekõned,  rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine, grupi- ja paaristöö. Täienduskoolitus lähtub  kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ning arendab kõiki osaoskusi.

Veebiõpe toimub kokkuleppel õppijatega, vastavalt soovile. Veebiõppe tunnis võivad osaleda vastavalt vajadusele kõik õppijad kokkuleppel õpetajaga. Veebiõpe ei ole auditoorse õppe eraldiseisev osa ega ole kohustuslik, vaid on lisavõimalus kaugemal elavatele õpilastele.  

 

10. Iseseisev töö: 

Jooksvad iseseisvad tööd, sõnavara õppimine, õpikust harjutuste tegemine, lühemate tekstide kirjutamine. Praktiseerimine keelekeskkonnas tuleb  õppijal sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal. 

 

11. Õppekeskkonna kirjeldus: 

Keeltekooli Rebaste keeltekooli õpperuum asub Tallinnas aadressil Narva mnt 7A, korpus A, 3. korrus.  Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud 1 ruum, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Õpperuum on varustatud arvutiga, interaktiivse tahvliga, kõlaritega  õppematerjalide tarbeks. Õpetajatel on juurdepääs värviprinterile. Õppevahendid on lisatud kursuse maksumusele ning õppija ei pea midagi juurde ostma. Rühma suurus: 6-8 inimest. 

Auditoorsed võimalused: klassiruum kuni 6 õpilasele. Klassiruumis on kolm lauda- 1 laud kahele õpilasele ja tool igale õpilasele. Klassiruumis on interaktiivne tahvel ja õpetaja arvuti koos veebikaamera ja kõlaritega. 

Distantsõppe võimalused: kokkuleppel õpetajaga võivad õpilased liituda tunniga aeg-ajalt ka Zoom-keskkonnas vastavalt oma individuaalsetele vajadustele. 

Distantsõpe on lisavõimalus, mida pakutakse õpilastele õpilaste endi soovil ja nõudmisel. See ei ole õppe kohustuslik osa ei auditoorses õppes ega muul moel. Nutitelefoni õppe kohustuslikus osas ei kasutata, kuid see on võimalus, kui õpilane seda ise soovib ja oskab seda käsitleda. Kõik vastav juhendamine on võimalik vajadusel saada õpetaja käest. Kui õpilane soovib vajadusel liituda tunniga veebikaamera vahendusel, siis on see lisavõimalus, mitte õppe läbiv meetod ega selle kohustuslik osa. Ühtki teemat ei läbita eraldi distantsõppes auditoorsest õppest eraldiseisvana. Veebiõppes osalemine ei ole kohustuslik ega rangelt soovituslik, vaid abivahend neile, kel on vajalik tunniga liituda ajutiselt distantsilt. Kindlat veebiõppe osakaalu ega tundide arvu ei ole ette määratud, kuna see ei ole õppe kohustuslik osa ega õppekava eraldi teema. Õpetajal ei ole õigus õpilasi ise distantsõppele suunata, kui nad sellega nõus ei ole. Õpetaja on alati klassiruumis füüsiliselt kohapeal olemas. 

12. Õppematerjalide loend: 

Põhiõpik: “Tere jälle!”, ilmumisaasta 2017/2025, Inga Mangus, Merge Simmul.

1. Simmul, I. Mangus „Tere!“. 

 

1. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“. 

 

1. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“. 

E-õppevahendid:

“Tere jälle!” digiõpik 

https://kirjatark.ee/portfolio/helimaterjalid-tere-jalle/

    Sõnaveeb    

[EVS] Eesti-vene sõnaraamat

www.keeleklikk.ee 

 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid 

 

web.meis.ee/vaegkuuljad 

 

www.harno.ee

www.keeleklikk.ee 

https://www.harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#materjalid

Sõnavara õpitakse vastavalt Eesti keele A2-taseme sõnavarale. 

Õppevahendid: õpik ja töövihik, õppija ei pea ise midagi juurde ostma. Õppevahendite hind on juba lisatud õppemaksule. 

 

13. Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid: 

 

• Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhisisust.
• Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse grammatilise vormi, arvab ära tundmatud sõnad konteksti baasil.
• Rääkimine – räägib lihtsamate lausetega endast, oma perest, igapäevaelust ja tööst.
•  Kirjutamine – oskab koostada lühikest kirja, oskab moodustada grammatiliselt korrektseid lauseid. 

 

14. Õpiväljundid: 

 

• Kuulamine: saab aru tuttavatest sõnadest, väljenditest ja lausetest, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (pere, sisseostud, kodukoht, töö jm), kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt;

 

• Rääkimine: esitab lihtsaid küsimusi teiste kohta ja vastab enda kohta esitatud küsimustele; lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldab oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, tööd jm ning väljendab oma vajadusi, kasutab vesteldes levinumaid käibefraase ja viisakusväljendeid;

 

• Lugemine: loeb ja saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest ja isiklikest kirjadest, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid sõnu, leiab eeldatavat faktiinfot lihtsatest igapäeva tekstidest (kataloogid, sildid, plakatid, reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid, muud teated avalikes kohtades, lihtsad ajalehekuulutused ja lühikesed ajaleheartiklid);

 

• Kirjutamine: lihtsate fraaside ja lausetega kirjutab lühikesi lihtsaid sõnumeid ja teateid, täidab ankeete, mis sisaldavad isikuandmeid, teeb märkmeid ja koostab väga lihtsaid isiklikke kirju, et väljendada tänu või esitada vabandust.

 

15. Lõpetamise ja lõpudokumentide väljastamise  tingimused:

 

Kursuse läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 80% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%. A2-taseme kirjeldusel põhineva eesti keele testiga kontrollitakse õpiväljundite omandamist ning mõõdetakse A2-tasemel kõiki osaoskusi: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Lõputesti ülesanded ja hindamiskriteeriumid põhinevad www.harno.ee kodulehel oleval näidisel: https://www.harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#a2-….

Keelekursuse läbimise kohta väljastatakse õppijale tõend või tunnistus. Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise  nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 80% kontakttundides ja sooritanud lõputesti.

Tunnistusel on kirjas läbitud kursuse nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Rebaste keeltekool OÜ registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja ja Rebaste keeltekool OÜ direktor.

Tõend väljastatakse, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab Rebaste keeltekool OÜ direktor.

16. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend): 

Keelekursuse läbimise või sellel osalemise kohta väljastatakse õppijale tõend või tunnistus. Tõendil või tunnistusel on kirjas läbitud kursuse nimetus, kursuse maht  ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Rebaste Keeltekooli registrikood ja  registreerimisnumber EHIS-es. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja ja keeltekooli juhataja poolt. Tõendi allkirjastab ainult Rebaste Keeltekooli direktor. 

Lõpudokumente väljastatakse vastavalt täienduskoolituse standardi § 3 lg 3 põhinõuetele.

 

Tunnistusele ja tõendile märgitakse:
1) täienduskoolituses osalenud või selle läbinud isiku nimi ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
2) täienduskoolitusasutuse nimi ja registrikood;
3) tegevusloa registreerimisnumber Eesti hariduse infosüsteemis;
4) õppekava nimetus;
5) täienduskoolituse toimumise aeg ja täienduskoolituse maht akadeemilistes tundides;
6) tõendi või tunnistuse väljaandmise riik ja kuupäev;
7) tõendi või tunnistuse number;
8) koolitajate nimed.

 

17. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:  

Eesti keele kursusi viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega õpetajad. Kursuse läbiviija, täiskasvanute koolitaja ehk Õpetaja on spetsialist, kes sihipäraselt  loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust. Õpetaja tagab  õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajalikud tegevused ning omab nõutavat pädevust.

18. Õppekava kinnitamise aeg: 05.02.2026